Lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted, sealhulgas korraldus
Lapse arengu analüüsimine ja hindamine on oluline lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks ning õpetaja kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapsevanemaga.
- Lapse arengu hindamise aluseks on Tori lasteaia õppekavas väljatoodud eeldatavad üldoskused ning õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade tulemused.
- Lapse arengut kirjeldatakse lapsest lähtuvalt, väärtustades saavutatut ning tunnustades lapse toimetulekut, arenemist, positiivseid hoiakuid ja huvi.
Korraldus:
- lapse arengu jälgimine on regulaarne;
- analüüsimine toimub 2 korda aastas (oktoober, aprill) õpetajate poolt valitud meetodil (arengutabel / „Mina oskan juba“ arengu jälgimise mäng (autorid: J. Rebane, K. Kirbits, R. Varik) / lapse arengu hindamisleht 2aastastele);
- probleemide puhul tehakse vaheanalüüsid ja erialaspetsialisti konsultatsioon;
- analüüsi põhjal toimub arenguvestlus poolte kokkuleppel 1 kord aastas.
Õpetajad võtavad arenguvestluse aluseks arendusmeeskonna poolt koostatud arenguvestluste küsimustikke vastavalt laste vanusele. Koolieelikute rühm koostab igale kooliminevale lapsele koolivalmiduskaardi ning logopeedi või rühmaõpetajate poolt viiakse läbi test koolivalmiduse hindamiseks.
Iga arenguvestluse protokollis/ kokkuvõttes tuuakse välja soovitused lapse arengu edendamiseks.
Lasteaiaõpetaja ning lapsevanem kinnitavad oma allkirjaga arenguvestluse kokkuvõtte, näidates, et nad on kokkulepetest aru saanud.
Arenguvestluse kokkuvõtte originaal ning lapsevanema poolt täidetud küsimustik pannakse lapse arengumappi, kokkuvõtte koopia edastatakse ka direktorile. Tagasiside peab olema konstruktiivne ja arendav.
- arenguvestluse protokollis tuuakse välja soovitused lapse arengu edendamiseks ning selgitab lapsevanema seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes
Arengumapp
Lapse arengumappi kogutakse laste joonistused, meisterdused; kõnekasutus, omavahelised vestlused, laste naljad ja huvitavad ütlemised, laste jutustused; valmisolek mänguks, rollijaotused, arenguvestluste kokkuvõtted, kaalud ja pikkused, spordipäevade tulemused
Arengumapp koosneb 2-st osast:
1 osa – üldosa:
- kaalud ja pikkused (igal sügisel ja kevadel);
- spordipäevade tulemused (kevad);
- oma nime kirjutamine (kõik vanused);
- lapse ütlused („Nüüd räägin mina“);
- „Tere mina siin“ (lapsevanema täidetud).
2 osa – vanuseline jaotus:
- kohanemine lasteaiaga (jutustav või tabel);
- arengutabelid, milles kajastuvad lapse arengu eeldatavad tulemused vanuseliselt (sügis/ kevad);
- arenguvestluse kokkuvõte;
- mänguvaatlus (5-10 minutit);
- pildi kujundi värvimine;
- pildi joonistamine iseendast;
- pildi joonistamine: maja ja puu;
- pildi joonistamine: minu pere (alates 4.a.);
- käejäljendid (2.a. ja 6.a.);
- Intervjuud alates 3a. vanusest (raskusaste vastavalt vanusele):
- perest ja kodust;
- sõprusest, mängudest;
- silmaring.
- lapse joonistused vabal ajal;
- lapse kunsti tööd õppetegevustest (2-3 tööd igal aastal).