Erivajadusega lapse arengu toetamise põhimõtted, sealhulgas korraldus.
Koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse arengulisteks erivajadusteks. Arenguline erivajadus võib olla nii mahajäämus eakohasest tasemest kui ka andekus mingis arenguvaldkonnas. Mõlemal juhul on vajalik lisatöö õpetajate, spetsialistide ja lapsevanema poolt, et luua võimetele vastavad tingimused.
Võrdset toetamist vajavad nii andekad kui ka arengus mahajäänud lapsed. Õigeaegse sekkumisega ennetatakse käitumis- ja suhtlemisraskusi. Mida varem lapse hariduslikke erivajadusi märgatakse, kirjeldatakse ja arendustööd alustatakse, seda paremad on lapse võimalused toime tulla igapäevaelus ja koolis. Selleks on vaja välja selgitada laste individuaalne võimekus, suhe eakohasusega ning individuaalsust arvestavalt kaasata laps õppe- ja kasvatustöö protsessi.
Erivajadusega laps on käesoleva õppekava tähenduses laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppe- ja kasvatusmeetodid jm) või rühma tegevuskavas.
Määratlemise aluseks on kuulmis-, nägemis-, kõne-, keha- ja intellektipuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired, pervasiivsed arenguhäired ning andekus.
Erivajadusega lastega töötamise süsteem
Et toetada lapse võimetekohast ja mitmekülgset arengut ja võimaldada tal jõukohaselt osaleda õppe-kasvatustöös on oluline tugineda lapse arengulisele vanusele ja seada jõukohased eesmärgid.
Esimene tasand – MÄRKAMINE
Toimub nn varajane sekkumine so arenguliste erivajadustega laste võimalikult varajane märkamine:
- lapse arengu jälgimine rühmas - arenguvaatlused rühmas (igapäevategevuste vaatlus: mäng, suhted teistega, vaatlustabelite täitmine);
- erivajaduse märkamine – mil määral ja miks laps erineb (rühma meeskonna arutelu);
- esmased võimalused last toetada;
- lapsevanema teavitamine ja kaasamine;
- arenguvestlus.
Teostajad:
- rühmaõpetajad ja õpetaja abid;
- liikumis- ja muusikaõpetajad;
- logopeed;
- lapsevanemad.
Teine tasand – (lapse) HINDAMINE
Hindamise eesmärgiks on mõista last, tema käitumist, teda ümbritsevat keskkonda ja seoseid nende vahel. Hindamine on meeskonnatöö, mis kajastab mitmeid valdkondi, toetub erinevatele allikatele ning on kohese rakendusliku väärtusega.
Kaasatakse erialaspetsialiste (logopeed, eripedagoog, eriarstid, perearst, sotsiaaltöötaja, lastekaitsespetsialist, psühholoog, psühhiaater) ning vajadusel suunatakse laps (koostöös lapsevanemaga) spetsialisti konsultatsioonile. Sealt edasi suunatakse erivajadusega laps nõustamiskomisjoni, kes täpsustab/määrab eriabi vormi ja mahu ning soovitab vajadusel lapse tema arengust lähtuvalt sobivasse sobitus- või erirühma.
Kolmas tasand – SEKKUMINE
Lapse arengutasemest lähtuva õpetuse planeerimine ja läbiviimine ning tugisüsteemide loomine:
- individuaalne õppekava (IAK);
- õppe- ja kasvatusprotsessi kohandamine/kohaldamine.
Vajadusel koostavad rühma pedagoogid õppeaasta algul koostöös logopeedi/eripedagoogi jt spetsialistidega ning lapsevanemaga lapsele individuaalse arenduskava (IAK). Vähemalt üks kord õppeaastas tehakse kokkuvõte individuaalse arenduskava rakendumisest, arengukeskkonna sobilikkusest ning lapse edasistest vajadustest.
IAK koostatakse lasteaias neis valdkondades, mille arengutase erineb eeldatavast eakohasest arengust (kognitiivsed oskused, sotsiaalsed oskused, eneseteenindus).
Erineva keelelise ja kultuurilise taustaga lapse toetamise põhimõtted:
Tori lasteaed toetab erineva keelelise ja kultuurilise taustaga peret lapsele oma keele ja kultuuri tutvustamisel ning eesti keele ja kultuuri väärtustamisel.
- Lapsele, kelle kodune keel ei ole eesti keel, tagatakse eesti keele õpe lõimitud tegevuste kaudu.
Eesti keele õppe eeldatavate tulemuste kavandamisel arvestatakse nii laste arengutaset, vanust kui ka eesti keele õppe mahtu ning metoodikat. Lapsele koostatakse eesti keele kui teise keele õpetamiseks vajadusel individuaalne arenduskava.
Põhimõtted eesti keelest erineva kodukeelega lapse arengu toetamisel:
koostöö lapsevanemaga, selgitamaks välja lapse keelelise arengu küsimusi; järjepidev keeleõppega tegelemine, korrates ja aktiveerides õpitut erinevates kontekstides; päritolumaa kultuuride eripäraga arvestamine; vajadusel logopeedi ja tugiõpetaja kaasamine lapse keelelise arengu toetamisse.
Eesti keele õpe on meeskonnatöö, millest on haaratud kogu lasteaia personal.
Andekas laps
Lapse andekust käsitletakse käesoleva seaduse tähenduses haridusliku erivajadusena, kui laps oma kõrgete võimete tõttu omab eeldusi saavutada väljapaistvaid tulemusi ning on näidanud kas eraldi või kombineeritult eelkõige järgmisi kõrgeid võimeid: üldine intellektuaalne võimekus, akadeemiline võimekus, loominguline mõtlemine, liidrivõimed, võimed kujutavas või esituskunstis, psühhomotoorne võimekus.
- Andekusest lähtutakse seega, kui individuaalsest potentsiaalist saavutada silma- paistvaid/erakordseid tulemusi ühel või mitmel alal, mis seab meie eesmärgiks mitte hinnata üksnes tulemust, vaid paneb meile ka kohustuse ja vastutuse laste potentsiaali märkamiseks ning nende võimete ja loovuse arengut maksimaalselt toetava motiveeriva keskkonna loomiseks.
Õpetajad on need, kes märkavad andekat ja pakuvad talle võimetekohaseid ja last edasiarendavaid tegevusi.
Lapse loovuse, motivatsiooni, huvide, võimete ja vajaduste väljaselgitamiseks kasutatakse nii lapse enese, vanemate, õpetajate kui ka kaaslaste hinnanguid ning vaadeldakse ka lapse saavutusi mingites valdkondades.
Andekat last iseloomustavad eelkõige tunduvalt üle keskmise üldvõimed, eesmärgikindlus ja loovus.